Ukiortaami naliliineq Ukiortaap nalaani ullut killiffimmik naliliiffigis sallugit piukkunnarput. Uanga nammineerlunga ukiortaap nalaani killiffimmik naliliivunga, iner niliussakkalu ilissinnut ingerlateqqikkusuppak ka. Tunngaviusumik inerniliinikka pingasuupput: 1. Royal Greenland ineriartorluarpoq 2. Royal Greenlandip iliuusissatut pilersaarutaa isumaqarluarpoq 3. Tunisassiat aallaavigalugit Royal Greenlandip inissisimanera qaffassarsinnaavarput 1. Royal Greenland ineriartorluarpoq Navigatio una atuarussiuk 2013/2014imi angusat takoreersimassavasi. Angusallu pit saalluinnarput: – Raajat tunisat ikinnerugaluartut Atlantikup Avannaata imartaaneersunik pingaarnertut tunisassianit kaaviiaartitat malunnartumik amerleriangaatsiarput. – Angusat ingerlatseqatigiiffiup oqaluttuari saanerani aatsaat taama pitsaatigipput uki unilu sisamani tulleriinni sinneqartoorutaaf fiullutik. – Akiitsut 1 milliarder koruunit ataallugit amer lassuseqartilerlugit ikilisinneqarput. Akiitsut ikilisinneqarnissaannut anguniagaqarnissar put ukiut pingasut matuma siorna aalajangi ukkatsigu anguniakkatta anguniarnissaa ajornakusoorluinnangajavissimavoq, mas sakkulli angullutigu. – Royal Greenlandip ineriartornera suliffinnik nutaanik amerlasuunik, ingammik Kalaallit Nunaanni kisianni aamma Koszalinimi nater miunik tunisassiorfimmi pilersitsinermik ki nguneqarpoq. – Tunisinermi akit qaffasinnerunissaannut uki oq manna suliniuteqarnerputtaaq aalisartut tuusintinit amerlanerusut tunitsiviutitsinnut tulaassuisartut tunisineranni akiusut qaffa sinnerulernerannik aamma kinguneqarpoq. Angusat pineqartut ukiup ataatsip ingerlanerin naani angusaasimagaluarpata ajunngilluinnar tutut nalilerneqassagaluarpoq. Ukiulli sisamat tulleriit ingerlaneranni angusatigut sinneqar tooruteqarfiusumik angusaqarneq pitsaalluin narpoq. Suliffeqarfiup Royal Greenlandip ullumikkut Royal Greenland suliffeqarfittut ingerlanerlior luinnartumiit suliffeqarfittut nunarsuarmi aali sakkanik tunisassiortuni ingerlalluarnerpaan ngorsimanera amerlasuunit – ingammik Royal Greenlandimi sulisuunngitsunit kisiannili aam ma qaqutikkut sulisunit – ilisimaneqanngilaq. Taamaattumik Royal Greenlandip ilorraap tu ngaanut ineriartornera pillugu ilisimanninngit sunik naapitsigussi oqaluttuunniissaat eqqaa magisiuk. 2. Royal Greenlandip iliuusissatut pilersaaru taa isumaqarluarpoq Pissuseqatigiiaanik Kalaallit Nunaata imartaa neersunik tunisassiornermik taakkuninngalu niuerfiusartut ukkatarissagivut iliuusissatut pi lersaarutitsinni The North Atlantic Championimi neriorsuutigaarput. Royal Greenlandip nunarsuarmi aalisakkanik tu nisassiornermut sapinngisamik annerpaamik peqataanissaanut pissuseqatigiiaanik Kalaallit Nunaata imartaaneersunik tunisassiortarnerput qulakkeerisuussaaq. Taamaattumik Upernavik Seafoodimi piginneqataassutsit tamaasa pisia raavut. Taamatuttaaq pissuseqatigiiaat pingaar nertut tunisassiarisartakkatta nunarsuarmi 2015imi pisat annerpaartaannit pissarsiarisin naassagivut neriuutigeqaara. Pissuseqatigiiaat Kalaallit Nunaata imartaa neersut nunarsuarmi pisisartunut tunisassiari sartakkatsinnillu mamarinnilluartunut – taa maattumillu akigissaartilluarlugit pisiarinnikku suttartunut tunineqartassapput. Royal Greenlandip pisortai marluk; Suliffeqar fissuarmi Tuniniaanermi pisortaq Bruno Olesen aamma Suliffeqarfissuarmi Tunisassiornermi pi sortaq Lars Nielsen ataatsikkut apersorneqarne rat Navigatiomi matumani ilanngutassiarine qarpoq. Apersorneqarnerannit akissutaasa er sersilluinnarpaat Royal Greenlandip aalisakka nut, pisisartunut atuisunullu qaninnerpaajunis saminut kissaateqarnini pingaartilluinnaraa. inissisimanera ukiut tallimat matuma siorna 200 millioner koruuninik amigartooruteqarluni, akiitsoqarpallaarujussuarluni Kalaallit Nunaan nilu Namminersorlutik Oqartussanit aningaa saliiffigineqarnikkut annaanneqarluni inissisi maneranut sanilliullugu allaalluinnarpoq. Iliuusissatut pilersaarummi The North Atlantic Championimi pingaartitaasoq tassaavoq pis suseqatigiiaani ataasiakkaani tunisaqarnerpaa sarnikkut taamaallaat nunani tuniniaaffigisar takkani pioreersuni nutaanilu ineriartortitsi soqarsinnaasoq. Siornatigut allaasereriikkattuut Royal Greenlandip angissusaa pissutigerpiarlu gu niuernermi akunnermiliuttut pinngitsoortit tarpagut taamalu aalisakkat, pisisartut atuisar tullu toqqaannartumik attuumassuteqalernis saat qulakkeertarlutigu. Oqaluttuarisaanerput, piginnittuunerput aali sakkallu pitsaalluinnartut nunarsuarmi piuma neqaleraluttuinnarnerat pissutigalugit iliuusis satut pilersaarutitsinnit The North Atlantic Championimit isumaqarluartumit pitsaanerusu mik iliuusissatut pilersaarummik nassaassaqar sorinngilara. 3. Tunisassiat aallaavigalugit Royal Greenland ip inissisimanera qaffassarsinnaavarput Pisortaqatigiiusugut (Larsip, Brunop uangalu sa niatigut Suliffeqarfissuarmi Aningaasaqarner mut pisortamit Nils Duus Kinnerupimit aamma akuuffigineqartumi) siulersuisuni siulittaasoq Niels de ConinckSmith peqatigalugu ataatsi miippugut. Ataatsimiinnerput ileqquusumik ataatsimiinnerunngilaq, ataatsimiinnitsinnilu a peqquterput tassaavoq: “Maanna ingerlallua lersimanitsinni aallussatsinnik pitsaaneruler sitsilaaginnarnata qanoq iliornikkut annertune rungaartumik pitsaanerulersitsisinnaavugut?”. “Pitsaanerulersitsilaarneq” aamma “annertu nerungaartumik pitsaanerulersitsineq” isumaat nikingassuteqartorujussuupput. Suliffeqarfissuarmi sumiluunniit sulisuunerput apeqqutaatinnagu ullut tamaasa suliartoraa ngatta aallussatigut sapinngisamik pitsaaneru laartumik ingerlatsiniarsarisarpugut. Tamanna suliffeqarfimmut patajaatsumut ilisarnaataa voq, isumaqarluinnarpungalu tamanna inuit pis suseriinnaraat. Kisianni aallussatigut annertunerungaartumik pitsaanerulersitsiniaraanni allatorluinnaq iliuu seqarnissaq tamatigorluinnangajak pisariaqar poq. Angusaqarluarniartuunissarput aammalu periuutsinik nutaaliorfiusinnaasunik atortoris saaruteqarnikkullu nutaaliorfiusunik aningaasa liissuteqarusussuseqartariaqarpugut. 2 NAVIGATIO NR. 1 • 2015
Download PDF file
Build your own flipbook