Inaarlugit suliarisat pisisartunut ingerlaannartartussat Qulaani takusatsinni allassimavoq 2008-mi 19.525 tonsinik aalisartoqarsimasoq, ukiup siulianut naleqqiullugu 10 pct-imik kinguariarneq. Qasigiannguanut tulaassat ukiup siulianut naleqqiullugu 27 pct-imik kinguariarfiusimapput, Ilulissani tulaassat 21 pct-imik, kiisalu Upernavimmut tulaassat 4 pct-imik. Akerlianik Uummannamut tulaassat 6 pct-imik siuariarfiusimapput. 1998-imiit 2008-mut nunarput tamakkerlugu tulaassat tamakkerlugit imatut isikkoqarput: 1998 24.855 1999 22.925 2000 20.507 2001 15.347 2002 19.066 2003 21.270 2004 22.923 2005 23.011 2006 25.978 2007 21.559 2008 19.524 Allattoq Pâviâraq Heilmann, pisortaq pahe@royalgreenland.com Royal Greenlandi Qasigiannguani Nunatta avan naaniittumi Qaasuitsup kommuniani – aamma Nunarsuarmi kommunit annersaannik taane qartartumi – inaarlugit suliareriikkanik tunisas siulerniarluni piareersarpoq. Qasigiannguit ullu mikkut 1230it missaannik inoqarpoq, tassanilu sulisinnaasut inersimasut amerlanersaat Royal Greenlandip fabrikkiani sulisuupput. Ullumikkut Royal Greenlandip fabrikkiani sulisut 80iupput tunisassiornerlu ullukkoortartut unnukkoortar tullu sulisoralugit ingerlanneqarpoq, tamannalu ingerlalluarpoq. Qasigiannguani tunisassiorneq iluatsissaaq Nunarput tamaat isigigaanni oqartoqarsinnaa voq Nunatsinni suliffeqarfinnik annertuunik ani ngaasartuuteqarnartunillu pilersitsiniarneq imaan naanngitsuusoq qularnanngitsumik Nunarsuarmi tamani unammillerfioqisumi ajornarnerpaanut ilaalluni. Oqartoqarsinnaavorlu, ukioq naallugu suliffimmik tunisassiortussamik pilersitsiniarneq kiisalu ineriikkanik toqqannartumik pisisartunut apuunneqartartussanik tunisassiorneq, nunami taama tikikkuminaatsigisumi Nunatta avannaa niittumi tunisassiorfiliorneq amerlanerpaat iserfi gissallugu nangiaraat. Suliffimmik taamaattumik pilersitsiniarneq ajornaatsuinnaanngilaq aatsaallu pilersinneqarsinnaavoq ataqatigiissumik pilersaa rusiorluaqqissaarnikkullu avatangiiserineqartumut tamarmut tulluussarneqartumik: 1. Piujuaannartitsinissaq tunngavigalugu aali sarneq ingerlanneqartariaqarpoq – taamatut aalisarneq piumasaqaataajartuinnartuuvoq atorneqarlunilu, pisisartullu aamma piuma saraat nioqqutissat pisiarisassatik piujuaan nartitsinermik aallaaveqassasut, tamannalu pissutigalugu Nunatta avatangiisitta piu juaannartitsinissamik piumasaqaataat naam massiniartussaavaat. Tamakku saniatigut piumasaqaatit avatangiisit minnerpaamik mingutsinneqarnissaannik piumasaqaataa sut takkuttalerput. Ilisimaaraarput ukiuni kingullerni tulaassat annertusiartuinnarsimasut, 2001 minillugu tassani 15.347 tonsiinnaat tulaanneqarsimammat, ataatsimulli isigalugu tulaassat 2001-imiit 2007-imut amerliartuinnarsimapput. Aalisarneqarsimasut ukiuni kingullerni ikiliartorsimapput biologilli Upernavimmut, Uummannamut Discobugtimullu siunnersuineq ukioq-manna siornatut iinnarpoq – paasissutissat Namminersorlutik Oqartussaniit pissarsiaapput. 2. Qasigiannguanut tulaassassaqartuarnissaa nik qulakkeerinnissalluni pisariaqarpoq. 3. Piareersaatit aallartitsinnagit ilumut sulisus saqarnersoq qularnaarsimasariaqarpoq, ta mannalu pisariaqarpoq tunisassiorneq aal lartitsinnagu. 4. Qasigiannguani suliareriikkat saniatigut pia riigaanerusunik tunisassiorneq aallartissap pat pingaaruteqarluinnarpoq sulisinnaasut misilittagallit sulisorisinnaanissaat. Qaammatialunnguit matuma siorna Qasigian nguani Royal Greenlandip fabrikkia ullukkoortar tuinnarnik 3540t missaanniittunik sulisoqarpoq, allaffimmiut ilanngullugit, kisianni suleqatigiit sisamat – Sulinermik Inuussutissarsiutillit Kat tuffiat, Qaasuitsup kommunia, piginnittut kiisalu Qasigiannguani Royal Greenlandi – attaveqati giilluarnikkut pilersaarusioqatiginninnerlu ukiuni kingullerni ingerlanneqartoq, taanna ullumikkut imatut kinguneqarpoq massakkut Qasigian nguit tunisassiorfiani 80it ataavartumik suliso rineqalerlutik, imaappoq piffissami kingullermi Qasigiannguani suliffiit 40t missaannik allanik ilapput piffissap sivikitsuinnaap iluani sulisut marloriaat sinnerlugu amerlatigilerlutik. Piler saarutilli ajunngitsumik ingerlassappata, tuni sassiornerit nutaat ingerlalerlutik, ukioq man namiit sulisut amerlisinnaanerat periarfissaavoq. Qasigiannguani Royal Greenland aalajaatsu nik sulisoqarpoq suliassanik naammassinnis sinnaasunik ineriikkanillu tunisassiulersinnaa nermut pilersaarutit kiisalu holdit sulisut mar lunngorlugit sulisorilerneqarsinnaanerat inger lavoq. Pilersaarutit tamarmik naammas sineqarsinnaanngornissaat nutaanillu tunisas siulersinnaaneq qilanaaraarput, pilersaarutaam mat aalisakkat tamakkiisumik tunisassiarine qalersinnaanngornissaat. Nerpinnilli tunisas siorneq, frilleliassanik tunisassiorneq ullumik kut tunisassiareriikkatta saniatigut ingerlanneqa lissappata piumasaqaataavoq tunisassiorne rup ataavartumik ingerlasinnaanissaa, pisisar tut eqqarsaatigalugit, qalerallillu fabrikkimut tulaassuinerup ataavartuunissaa. Pisisartut eqqarsaatigalugit pisariaqarpoq Qasigiannguit fabrikkiannut tulaassuinerup ataavartuunissaa, taamaaliornikkut anguniarlugu tunisassiaatitta pi siariumaneqarluartuunissaat – tamannalu pillugu Qasigiannguanut tulaassuisoqartuartariaqarpoq. Royal Greenlandimi qularutiginngilarput suleqa tigiilluarutta, Qasigiannguani innuttaasut ilan ngullugit, pisuussut tamaat atorluarniarlugu Qasigiannguani qanoq iliuuseriniakkavut iluat sikkumaartut. Suliassarlu kivissinnaavarput. Qasigiannguani pisorpassuit isigalugit pisariaqar poq – illit uangalu – suliassatsinnik paasinninnis sarput aamma akisussaaffimmik tigusaqarsin naanissarput. Eqqaamassavarput Qasigiannguani fabrikkip siunissaa pisisartuniimmat pisisartullu pisiumasarnerat ullormiit ullormut allanngorar tuaartuummat. Eqqaamaneqartariaqarpoq pisi sartoq oqaasissaqartorujussuummat aalajangii sorujussuusarlunilu, ineriikkanik tunisassiorneq unammillerfiusorujussuummat, Nunarsuarmio qataaneq piummat taamatullu tunisassiornermi pisisartut aalajangiisinnaassuseqartorujussuan ngorsimammata. Taamaattumik pingaaruteqar torujussuuvoq suliassarput pillugu akisussaaf fimmik tigusinissarput, isumaqarluta saperata sulinissarput suliassarlu naammassissaqqaarip put. Qasigiannguani sulisorissaaqaagut, tamannalu nuannaarutigisaqaarput. Nunarsuarmi niuerfis suup Royal Greenlandip ilisarnaatigaa inuiaqati giit kalaallit ilagimmatigut kiisalu tunisassiaativut aamma suliffeqarfissuarput nuannaarutigeqigat sigu. Assimi takuneqarsinnaavoq Pâvia Nielsen Uummannarmi – Qaarsuni inunngortoq 1936-mi – Ikerasaat kangerluanni ullut marluk ningittakkersorluni aalisareerluni aalisareerluni angerlamut apuuttoq. Pâvia Nielsen tassaavoq nunamini piniarnermiit aalisarnermut ikaarsaariaqqaartoq. Taamani aalisartut ammut isigisaagaluartut, Pâviap takuaa qaleralinniarneq siunissaqartoq, namminerlu nikallorani qaleralinniarneq ingerlatinnarpaa. Pâviap eqqaamavaa nunaqqataasut aalisarnini pillugu illaatigillattaartaraanni aperisarlutik sooq aalisarnersoq, ima oqartarlutik „inersimasoq!” Taamatut oqallaraangata (Pâviap oqaluttuarneratut) Pâviap aningaasaatini kaasarfimminiit tigullugit takutittaqattaartarpai. Allat inuussutissarsiornermut allamut ikaarsaariarusunneq ajorput, pingaartumik aalisarnermut ikaarsaariarusunngilluinnarput – „arnat meeqqallu pilersuisinnaanngitsut suliassaat” – taamani taamatut oqartarnerattut. Taamaalluni utoqqannguaq oqarpoq: „Pâvia ujarassioorsuaq; aningaasaataarunneq ajortoq!” Taamanimiilli piniartut ilaat aalisalerput taamaalillutillu aningaasannguanik takusalerput, taamanimiillu angutit tamarmik qaleralinniartunngorput.” Suli ullumikkut Pâvia aalisartuuvoq naak 74-inik ukioqalereersimagaluarluni. Pâviallu nuannaarutigaa Royal Greenlandimi Uuummannamiittumi tunitsivissaqartuaannaramik, tamannalu pissutigalugu ilaqutariippassuit imminnut pilersorsinnaapput. Asseq Kalaallit Nunaata Katersugaasiviata ittuanit Emil Rosingimit assigileqarpoq. Pâvia Nielsen sikumi aalisartoq. NAVIGATIO NR. 27 2010 3
Download PDF file
Build your own flipbook