Pisisartumut ataqqinninneq = tunisassiamut ataqqinninneq Pisiniarfiup immikkoortortai alakkarteraangakkit pisisartutut isiginneriaaseqarniartarpunga. Imminut aperisarlunga: `Aalisagaatitsinnik pisisartuusuuguma fransk-eq, tysk-eq imaluunniit kineser-eq, aalisakkap qanoq pisarineqarsimanera suliarineqarsimaneralu passunneqarsimaneralu nammineq isinnik takoreerlugu kajumerinerussanerpara imaluunniit kajumerinnginnerussagaluarnerpara?` Timmiarutsinik suliffissuarmi passussinermik suliarinninnermillu ingerlatseriaatsimik takunnissimasut nalunngilaat suna pineriga: Aqajaqqumut imaluunniit nalunngissutsimut pineqartoq peqqinnanngilaq, sukkulluunniillu kukkuuaqqamik pisuffissaqartinneqarluni inuusimasumik piserusunneruvunga kukkukuuaqqap neqaa kiilup affaa suliffissuarmi amerlasuukkaakkanik suliarineqartumit. Uagut nammineq tunisassiatsinnik aamma sapinngisami tamaattariaqarpoq. Aalisakkat tunisassiagut nalinginnaasumik nunani kangianeersunit tukertitsivinneersunit akisunerungaatsiartarput. Tamannalu tunngaveqarpoq aqajaqqumut nalunnginnissutsimullu peqqinnarnerummata tukertitsiviit marallooqisuni aalisakkanik tukertinit naleqqiullugit. Taamaapporlumi. Juli-p qaammataani Uummannap Disko-llu eqqaani nunaqarfinni tunisassiorfiit arlallit nuannaarutigeqisannik pulaarpakka. `Pisisartutut isiginneriaaseqarlunga` pulaarpunga, tamatigoortumillu takusakka nuannaartitseqaat. Ilaatigut sukateriffigisassaqarpoq, aap – qularutissaanngilaq – ataatsimulli tamaat isigalugu Europa-mi nunanilu kangillerni Asien-mi aalisakkat qerititsivinnut apuuttartut passunneqarnerini isumagineqarluarlutik ataqqinninnermillu aallaaveqarluni suliarineqarsimasut apuuttarput, tamannalu piumagaanni tunisassianik pitsaassutsimik qaffasissumik aallaaveqarluni tunisassiarineqarsimasunik ingerlatsisoqarsinnaavoq, soorlu uagut taama iliortugut. Uummannami Disko-milu tikeraarninni Royal Greenland-imik maluginiaqqaagara uppernarsivara Royal Greenland-i Kalaallit Nunaata avannaani imaluunniit Italien-ip kujataani kitaani Storbritannien-imi imaluunniit Kina-mi Japan-imi: Royal Greenland suliffeqarfissuuvoq sulisoqarnikkut tamatigut pikkorissunik sulisoqartoq. Sulisut suliffimmut tunniusimalluartut, tunisassiatsinnillu atuisartunik pisisartunillu aamma ataqqinnillutik sulisut. Akunnissinni soorlu arlalinnut oqareersunga: Royal Greenland-ip sulisui pitsaanerujussuupput, Royal Greenland-ip ukiuni kingullerni kisitsisitigut pitsaavallaanngitsunik takussutissiisarneriniit. Aqutsisut angusassatut siunnerfigaat pingaarnerpaatullu suliassaralugu Royal Greenland-ip angusaasa takussutissartaasa pitsaanerpaanissaanik qulakkeerinninnissaq, angusarisat sulisorisallu pikkorissusiisa tunniusimanerisalu imminnut ataqatigiisilernissaat tamatumani pikkorissutsit assigalugit kisitsisinik takussutissiisalernissaq. Suliassaq tamanna aallartilertoreerparput, Navigatio-milu quppernerni allani tamanna pillugu allaaserisaqarpunga. Siuariartorneq ilinniagaqassuserlu aammalu suliffiit ataqatigiilluinnarput. Tamannalu ersarinnerpaavoq Royal Greenland-ip suliffeqarfissuisa pulaarnerini. Juli-p qaammataani Ilulissat-iniippunga Qasigiannguit-inilu. Pineqartuni tamani ersarilluinnarpoq suliffeqarfik ilorraap tungaanut ingerlalersimanerisa takussutissartaani (ingerlanerliulersimanerimmi eqqartorneqartillugit aamma ilorraap tungaanut ingerlalernerit ajunngitsumik ingerlalernerit periutsit takussutissartai pineqartarmata aamma) Royal Greenland-imi million-ilikkaanik annertuumik Ilulissat-ni Qasigiannguit-inilu aningaasaliissuteqarpoq. Aningaasaliissutigineqartut kingunerivai Ilulissat ullumikkut nunarsuarmi tamani raajaleriffinni suligasuarnerpaatut tunisassiorluarnerpaatullu inissisimalermat, aammalu Kalaallit Nunaani suliffeqarfissuit siullersaralugu, raajanik poortuiveqarfiusoq europamut pisiniarfissuarnut toqqaannartumik pilersuisuusoq. Aningaasaliinerit suliffeqarfiullu angissusaata Qasigiannguit qaleralinnik suliareqqinnissinnaanikkut tunisassioqqissinnaassusiatalu sumiluunniit sanilliunneqarsinnaanngitsumik suliaqarpoq, tamatumalu qulakkeeqqavaa Kalaallit Nunaanit avammut tunisassianik tunisinerni akigitat qaffasinnerpaajuneri, nunamilu annertunerpaamik naleqarnerulersitsinernik Qasigiannguit qulakkeerinnittuulluni ingerlatsiviuvoq. Aningaasaliinerit suliffissanik pilersitsipput, siornatigumiit allaanerusumik naleqartitsilersitsisumik. Ilulissat-ni Qasigiannguit-nilu tunisassioriaatsinik suli qaffassaajuarnermi ingerlatsinerni sulisussanik piukkunnaateqarluartunik sulisoqarniarnikkut unammillernartumiittuarpugut. Ilaatigut sulisoqarnikkut aammalu sulisut akornani ilinniarsimassutsikkut qaffassaajuarnissamik qulakkeerinninniarneq eqquutsikkumallugu ilaatigut aalajangersimavugut Royal Greenland Academy eqquteqqinniarlugu. Taamaammat Royal Greenland Academy Royal Greenland-ip ingerlanneqarnerani pingaaruteqartumik inissimatinneqassaaq, taamaasillugu Royal Greenland-ip suliffeqarfittut orniginartunngorsarniarnerani periutsini ilaatinneqassalluni. Ukiup tulliata ingerlanerani tamanna tusagaqarfigeqqikkumaarparsi. Suliffeqarfitta suli unammillernartunngoriartuinnarneri sulinermi pitsanngorsaajuarnissamik aammalu tunisassianik suliareqqinnissinnaassutsumik kissaateqarnitta kisiat takussutissartarinngilaa. Aammattaarli takussutissaavoq pisisartut tunisassiat pitsaassutsikkut qaffasilluinnartuunissaanik suminngaanneernerinillu takussutissiisinnaassutsimik piumasaqaateqarnerup kingunerisai, tamatumani suliffeqarfissuup eqqiluisaarnikkut takussutissiisinnaassusianik piumasaqaateqarnerit aammalu Royal Greenland-ip ingerlatsilluarsinnaassusianik pisisartut takussutissanik piumasaqaateqarnerulernerisa kingunerisai. Piumasaqaatit taamaallaat eqquutsinneqarsinnaapput, su- lisorisat pisinnaasaanik qaffassaajuarnikkut. Piumasaqaatit qaffaanerit pisinnaasanillu qaffaajuarnerit ajoraluartumik ilaatigut malinnaasinnaajunnaartoqarnerinik kinguneqassaaq. Suliffeqarfissuartut inuiaqatigiinni suliassatut annerpaatut tiguarput qulakkiissallugu naleqarnerulersitsinissat suliffeqarfinnillu pitsaasunik pilersitsinissat – aammattaarli akisussaaffigaagut ineriartornermi malinnaasinnaajunnaartut. Taamaammat pisussaannartut isigaarput, aammalu piffissanngorluinnarsoraarput Royal Greenland CSR Greenland-imut ilaasortaalernissaa, Kalaallit Nunaani suliffeqarfinni attaveqarfiusoq, pineqartut inuiaqatigiinni tunniusseqqinnissanik suliniuteqarnissamik ataatsimoorlutik isumaqatigiissuteqarsimammata. Qilanaaraarput siunissami suliffeqarfiit allat qanoq periuseqarnerinik misilittagaanillu pissarsilluarnissarput, uagullu misilittakkatsinnik neriulluta tunniussisinnaassalluta. Mikael Thinghuus 2 NAVIGATIO NR. 32 2011
Download PDF file
Build your own flipbook