Kalaallit Nunaat – puigunaatsoq Arctic Circle Raceqarnerani ukiormanna ajugaasup Sisimiuniinnini allaaseraa Thomas Freimuth, München/Tyskland, thomasfreimuth@googlemail.com 28inik ukioqarpunga Münchenimi teknisk universitetimi sportsøkonomitut atuarlunga. Aapparma saniatigut sammisarilluakkama ilagaat sisoraaserlunga appattarneq. Unam misarnerit siulliit peqataaffigisakka arfineq marlunnik ukioqarlunga akuuffigeqqaarpak ka. Ukiullu arlalialuit peqataaffigisarsimavak ka nunarsuarmi tamalaani sisoraaserluni marathonernerit. Ukiuunerani weekendit ta marluinnangajaasa 40 aamma 70 kmterit akornanni siulliuniunneq ingerlattarsimal lugu. Sammineruartuinnarpara FIS Marathon Cup, marathonit qulit ingerlanneqartarlutik, taakku ilagalugit Vasaløbet aamma Egadin skimarathon. Unammiffinni taakkunani peqa taasarput nunarsuarmi sisoraatinik arpattartut imminnut unammisut. Unammiffiup kingul liup qiteqqunera tikillugu ataatsimut isigalugu pitsaanerit pingajoraannga naajartorneranilu qulingattut inissisimallunga – iluatsitsineru jussuartut uannut misigisaq. Aatsaavissuaq Arctic Circle Racemut peqa taavunga. Langrendimik nunarsuarmi unam minerit sakkortunersaannut peqataajartor lunga Sisimiuliarnissamut isumassarsivunga Nordic Sportsimut aaqqissuisuunerup A. Hemmersbach ukiup siuliani ACRimut pe qataasimanerminik ikinngutigalugu oqalut tuummatigut. Oqaluttuuppaatigut taavani avannaarsuani aaqqissuussinermik ajasoor nartumik, peqataarusussuserpullu pilerpoq. Paasigatsigulu ACRmit qaaqquneqarniar tugut uninngasinnaajunnaarpugut! Aqqissuuneq taanna imaannaanngitsoq pil lugu soorunami tusagaqartareerpunga. Si soraaserluni oqilaniuttarnermi silarsuaq an nertunngilaq, eqqarsaatinnipput nunarsuarmi pitsaanerpaat akornanniilernissaq, soorlu Thomas Alsgaarditut. Misigerusuppakka silap allanngorarnera issersuullu ataani tupermiuu nissaq. Tassalu ACR eqqarsaatinniippoq. Piareersarneq Tamakku eqqarsaatigitillugit peqataanissamut eqqarsarluaqqissaarlunga piareersarpunga. Nammattagaliinnarluni ullut pingasut arpan nissaq isseqisumilu tupermi unnuisarnissaq uannut takorlooruminaappoq. Siunertaraara sisoraaserluni oqilaniuunnerit nunarsuarmi sakkortunersaannut peqataanissamut nukis sanik katersinissaq, aammalu ajornanngip pat ajugaanissaq. Tassalu nerineq, nerineq … aammalu annikitsuinnarmik sungiusarnissaq. Ulloq unammiffik siulleq anorersuarneranik taamaatiinnarneqarpoq. Iluaqutissartaqarpor li, tassami suli nerinissamut periarfissarsi gama, pingaartumik aalisakkat Kalaallit Nu naanneersut mamarluinnartut nerinissaannut – mamarluinnarput! Ullut tulliuttut marluk ingerlavigisassarput naalineqanngilaq unamminerup immini unamminartua annikillisikkumanagu. Seqin nariup ataani ullut marluk atorpagut timer sorluta assut imminut piumaffiginartumik. Ammukajaat imaannaanngitsut, kangerlunni manissuinnarmik apparfissat kilometererpas suarnik takissusillit, qummukajaallu takisuut ilungersunaqisut peqataasut pisinnaasaan nik tamanik noqqaasut. Arparnerli immini peqataasut oqaluttuarisartagaanni pingaar nerpaanut ilaaneq ajorpoq. Ilaapput aamma uninngaarfimmi tupermiilluni najugaqartar neq. Unamminerit akornanni tamaani naa pittarpugut, nassataatsinnik nerisarluta, ne risassatsinnik paarlakaattarluta misigisatsin nillu oqaluttuaqattaattarluta. Panersiivinni ni vinngakkat tikkat siammariartupallattarpoq tangiartortinnerillu iluarineqarluartarlutik. Maanimiut timigut iluarusutsittarpaat, amer lasuullu issip ataani tupernut mikisunut sinik kiartornissartik kinguartiterniarsarisarpaat. Qasunerulli ullullu tulliuttup ingerlanerani ilungersornissap sinik atorfissaqartippaa tu permullu ingerlasariaqartittarpaatigut. Apuunneq Ilungersunartut tamaasa aqqusaareerlugit Sisimiunut apuukkiartornera oqaluttuassaan ngilaq. Isigisaq killeqanngitsoq puujugas saanngitsoq. Pinngortitarsuup qeqqaniilluni, qaqqarsuit sermillit, aputillit qaarsuusullu isigalugit tupinnaqaaq. Kalaallit Nunaata ku sanassusiata imaannaanngitsup ilaminin nguatut toornertut angitigaluni ingerlaarluni misiginarpoq uagut inuit qanoq mikitiginer sugut. Apuunnerma kinguninngua aperineqartuugu ma tulliani peqataaqqikkusunnersunga eqqar saqqaarsimassagaluarpunga. Qasoqaanga, apuukkamalu nuannaangaarlunga, takorloor sinnaanngiivillugu tullissaani peqataaqqinnis sara. Piffissali ingerlanerani niaqqunniilerput assit tupinnaannartut kusanarluinnartullu. Akunnattoorutigisinnaasatuara tassaavoq mi sigisaq nuannerluinnartoq taanna tulliani Ka laallit Nunaannukaruma milliallassanersoq. Tassami timersornikkut angusara pitsaane rusinnaanngilaq. Qaaqqusaaqqissagumali iti gartitsinaviarunanngilanga. Kalaallit Nunaannukarpunga annerusumik naatsorsuuteqarnanga, angusarissaaqalu ngali. Tassani takuakka inooriaasaq alla, inuillu allarluinnarmik kulturillit oqaluttuas sartallillu aammalu pinngortitaq sakkortooq, imaannaanngitsorlu tamarmik imaasiinnar lugu iperagassaanngitsut. Oqaaseq ataaseq atorlugu angalanera oqaatigissagukku tas saasariaqarunarpoq „killitsinneq“! 4 NAVIGATIO NR. 24 2009
Download PDF fil
Byg din egen flipbook