Nali Navigatiomik ataavartumik atuartartut Royal Greenlandip anguniagaata suunera soorunami alanngaarsinnaanngorlugu eqqaamasimassa vaat – nalunartulli pillugit matumani taaqqissa vara: ”Inuiaqatigiit sinnerlugit aallussaqarfigi satsinnut piginnittutsinnullu iluaqutaa sumik pisuussutit Atlantikup Avannaata imartaaneersut piujuartitsineq tunngavi galugu nalitusartarpavut”. Suliassatta ilaat Navigatiomi matumani anne rusumik sammisassara, tassaavoq ”nalitusaa neq…”. Pisuussutinik pissarsiarisatsinnik nalitusaaneq tunngaviusumik qanoq isumaqarpa? Matema tikkimulli tunngasut aallaqqaasiutigisariaqar pagut. Suliffeqarfiup (imaluunniit nunap nunalluunniit ilaata) pisuussutit nioqqutigisinnaasaasa ta makkiisumik nalingi ima naatsorsorneqartarput: Aalisagartat annertussusaat X (Tunisinermi kiilumut aki – Tunisassiorner mut kiilumut aningaasartuut) Taamaammat pisuussutit aalisarnerulernikkut, tunisassiat qaffasinnerusumik akeqartillugit tu nisinikkut imaluunniit akikinnerusumik tunisas siornikkut nalitusarneqarsinnaapput. Tamanna ajornaappalukkaluarluni ajornaatsuinnaanngi laq. Nalitusaanissamullu allamik sisamaattut aamma aqqutissaqarpoq, taannali naggataati gut tikikkumaarparput. Aalisagartanik annertunerulersitsineq Tunisassiatta tamarmik (tukertitsivinneersunik tunisassiat akerleralugit) aalisakkanit nujuar taneersuunertik ilisarnaatigaat. Royal Greenlandimi isumaqarluinnarpugut aali sarneq sunaluunniit nungusaataanngitsumik ingerlanneqartariaqartoq. Tassa imaappoq, paasissutissat piviusut aalisagaqassutsillu tun ngavigalugit ilisimatusarnikkkut naliliinerit sa pinngisamik aallaavigilluinnaqqissaarlugit aali sarnermik aqutsisoqartarnissaa kissaatigaarput. Uumassusilerisut nalilersuinerannut ilaannik kut isumaqataaneq ajorpugut. Isumaqataan ngikkaangatta ilisimatusarnikkut naliliinerit aalisarnermik ingerlatseriaatsikkut pakkersi maarneqartarnissaat kissaatigineq ajorparput. Uumassusilerisulli paasissutissaataat takussu tissiaataallu naliliinerminni tunngavigisaat aali sarnermilu nalaanneqartartut sutigut nikingas suteqarnersut paaserusullugu uumassusilerisut peqatigalugit eqqartortarpavut. Taamaattumik pisuussutit Atlantikup Avannaata imartaaneersut nalitusarniarutsigit pisaqarne runiaannarluta aalisariaannarsinnaanngilagut. Aalisagartalli annertussusaat eqqarsaatigalu git iliuuseqarnissatsinnut periarfissavut mar luupput. Siullermik nungusaataanngitsumik aalisarnermik aqutsineq tunngavigalugu pi sassiissutigineqartut tamakkiisumik aalisarne qartalernissaat qulakkeerniartariaqarparput. Tamanna tusaaginnarlugu eqqumiiginarsin naagaluarpoq, sumiiffinnili aalisarfigisartakkat ta amerlanerpaartaanni pisassiissutigineqartar tut ukiut tamaasa ukiup naanerani tamakkerlugit aalisarneqarsimaneq ajorput. Aappaattut pisuuussutit ullutsinni atorluarne qanngitsut amigartumilluunniit atorneqartut iluanaaruteqarfigisalernissaannik qulakkeerin ninnissamut sulissuteqarsinnaavugut. Nalitu sarneqarsinnaasullu ukuupput: Peqqussuit, ina luallit, eqqusat, uiluiit, ammassat imaluunniit sumiinnerput apeqqutaatillugu pissuseqatigiaat allarluinnaasinnaasut. Akikinnerusumik tunisassiorneq Royal Greenlandip tunisassiorneq pikkoriffigaa. Allarpassuarnut sanilliulluta nalunaaquttap- akunn erinik suliffiusartunik, imermik nuk imm il lu atuerujussuanngikkaluarluta pissarsiaq aataalluartumik qulakkeerinninnissamut pikkorinne ruv ugut. Pikkorinnerulertuaannarsinnaavugut – ukiul lu tamarluinnaasa pikkorinnerulertassaagut. Procentip ataatsip sisamararterutaanik affaa nilluunniit pissarsiaqaataanerusumik tunisassi orsinnaaneq pingaaruteqartorujussuuvoq. Ua gutsinnut nioqqutissanik naammasseriikkanik 100.000 tonsinit annertunerusunik ukiumut tun isaqartartuusunut tunisassiornerup tungaati gut pitsanngoriaatimininnguilluunniit isertitati gut annertuumik pitsanngoriaataasinnaapput. Pisuussutinik nalitusaaneq eqqartoraangatsigu ataavartumik annikitsumillu pitsanngorsaaner passuit soorunami aamma tunngaviusarput. Suliniutilli annertuut aamma tunngaviusarput. Aalisakkat qaleruallillu aalisarlugillu kilisattak katta tunisartakkattalu atorluarneqartarnissaat matumani pingaarnertut pineqarpoq. Aali sagaq ataaseq nerpiiaraangatsigu raajaluunniit ataaseq qalipaajaraangatsigu pisatta 35-40 procentiinnaa tunisassiarisarparput. Tassami pisatta sinnerata 60-65 procentiusup aamma atorluarneratigut annertoorujussuarmik nalitu saasinnaavugut. Soorlu assersuutigalugu qaleralinnik ilaatigullu raajanik atorluaaneq qujanartumik pikkoriffige reerparput, sulili pikkoriffiginerulersinnaavugut – taamalu aalisakkat qaleruallillu pissarsiari sinnaasagut tamakkiisumik nalitusarsinnaalllu tigik. Tunisassiavut akisunerusunngorlugit tuniniarsinnaavagut Tunisassiavut inuussutissanik tunisassiortar tut allat tunisassiatta assinginik tuniniaasartut annertuumik unammillertigalugit tunineqartar put, aalisakkanilli allanik ingammik tukertitsi vinneersunik tunisassiortartut tunisassianillu allarluinnarnik soorlu kukkukuunik, puulukit ne qaannik aammalumi sojat inuussutissartaannik tunisassiortartut unammillertiginerpaavagut. Tysklandimi niuertarfissuarmut iseraani ima luunniit Kiinamiut nittartakkatigut niuertarfiu taat alakkaraanni nunarsuarmi tamarmi atui sartunut periarfissarititaasorpassuit ersaripput. Tassa imaappoq, uatsinnut uggornaraluartumik piumallerlutalu akinik allannguiinnarsinnaan ngilagut. Akigititavut raajat immamit kissar nerusumeersut, kukkukuut isigaasa, sojanik inuussutissaliat aamma nersussuit neqannik siatassiat akiinut nunarsuarmi sumiinnerput tunngavigalugu naleqqussaqqissaartariaqarpa vut. Kisianni raajat, saattuat, qalerallit saarulliil luunniit tamarluinnarmik pisisartumit – tunisas siatsinnik naleqarluarnerpaasorinnittuusumit – pisiarineqarnissaannik qulakkeerinnissinnaa vugut, amerlanerpaatigullu aamma taamaa liortarpugut. Tunisassiat nunatsinneersut qivia rutsigit amerlanerpaartaat ukiut 25-t matuma siorna europamiunit pisiarineqartarput. Maan 2 NAVIGATIO NR. 2 • 2017
Download PDF file
Build your own flipbook