Qasigiannguani qaleralinnik tunisassiorneq aamma holdit marlunngorlugit sulineq – suleriaaseq iluatsittoq Assimi takusinnaavat Qasigiannguaniittoq Royal Greenlandip suliffissuaa. Ullumikkut fabrikkimi holdit marluk ingerlapput sulinerlu ingerlalluarpoq. Paasissutissat Qasigiannguit fabrikkiannut tulaassukkanut tunngasut Grønlands statistikkimiit pissarsiaapput. Qasigiannguani fabrikkip siunissaa pissanganaqaaq Takuneqarsinnaavoq Qasigiannguani RG-p fabrikkianut tulaassat 2000-imiit massakkumut amerliartuinnarsimasut 2005-imi amerlanerpaasimallutik 4.370 tonsiugamik. Tulaassallu siuliinut naleqqiullugit amerlanerunngikkaluartut, maanna tunisassiulerneq aamma inerisaanerulluni tunisassiulernissamut pilersaarutit najoqqutarissagaanni – avaleqqat nerpiillu allat – Qasigiannguani Royal Greenlandip Avannaani suliffissanik pilersiortornissaa oqaatigineqarsinnaavoq, tamannalu inuiaqatigiinnut Nunatsinnullu tamarmut iluaqutaajumaarpoq. Suna tamarmi pilersaarutit malillugit ingerlassappat Qasigiannguanullu suliassanik tulaassuisoqarsinnaappat, Qasigiannguani innuttaasut, Avannaanilu innuttaasut ataatsimut isigalugit, pissanganartoqarpoq Qasigiannguani. Allattoq Ole Vestergaard, Qasigiannguani tunisassiornermut pisortaq olve@royalgreenland.com Maanna Qasigiannguani holdit marlunngorlutik sulipput. Maani sulipput katillugit 80it sulipput. Tunisassiassat marluk suliaraavut: Sinerissap qanittuani aalisartuniit qalerallit nutaat tikiussor neqartut aamma kilisaatiniit qerisut tikiussorne qartut. Qalerallit nutaat tikiunneqartut Ilulissat kanger luaneernerusuupput imaluunniit Torsukattam meersuullutik. Kutterit amerlanngitsut maani Qasigiannguani tulaassuipput, pisalli amerlaner paartaat Ilulissani Royal Greenlandip fabrikkia nut tulaassorneqartuupput. Qaleralik, siullermik Ilulissanut tulaanneqartoq, Søkongimik Qale ralinnut assartorneqartarpoq. Qalerallit nutaat assaannarmik nerpiiarneqartarput filettererne qarlutik filettullu tunisassiarineqartarlutik ame qartillugit (nerpik kglu qaangerlugu oqimaassu silik) imaluunniit nerpik amiigaq. Qalerallit qerisut, tassa taakkuupput Nammi nersornerullutik Oqartussat atuukkallarmata atuuttussanngortinneqartoq kilisaatit qaleralin niartut qaleralittaasa 25 %iisa Nunatsinni nu namut tulaallugit tunisassiarineqartarnissaannik piumasaqaat. Tulaassat ilaatigut kilisaat Sisi miuneersuupput. Avataaniit tulaassat taakku sinerissamiit tulaanneqartuniit ikinneroqaat taa maattumillu maskiinat atorlugit filetterigaapput, filetlu taakku tunisassiaasarput ameerlugit. Ingerlalluaqaagut Ukiut kingullerpaat isigalugit maani tunisas siorfik sukkasuumik ineriartorpoq. Qaleralinnik tunisassiorfimmiit annertunngitsumiit, nam mineq tulaassisartuutitsinniit pilersorneqartoq, tamannalu pillugu ukiup ilarujussuani, tuni sassiassanik amigaateqarneq pissutigalugu, uninngagallartartumiit fabrikkimut ukioq kaa jallallugu ingerlasumut, allaat ukiut pingasut sisamanngortumi holdinik marlunnik inger laffiulersoq. Kilisaatit tulaassisussaatitaanerat isumaqarpoq maanna fabrikkimi sulineq ukioq kaajallallugu ingerlasinnaammat. Aamma RGp aalajangernera Diskobugtimi qalerallerineq Qa sigiannguani ingerlanneqassasoq (Ilulissanilu raajalerineq ingerlanneqassasoq) tamannalu aaqqiineq isumaqarpoq maanga tunisassiassat amerlanerit tulaanneqartarnerannik. Ullukkoortortanik aamma unnukkoortartussanik sulisoqarnermik anguniagaqarneq sivisuumik anguniagaavoq. 2009mi arlaleriaqaluta holdi nut ataasiinnarnut uteqqittariaqartarsimavugut, tassa sulisussanik amigaateqartaratta. Maan nakkulli imatut isikkoqarpoq – ilaatigut Nuttar nermut aaqqissuussaaneq atorlugu – sulisut sullerissut aamma aalaakkaasumik sulisinnaasut naammakannersut pigilersimagivut. Misilittak kalli imaapput sulisut aasaanerani assigiinngit sunik pissuteqarlutik sulinngiffeqarumasartut, taamaattumillu pissutsit taamaannerat aaqqin niarlugu sulisarpugut. Aaqqiissutinut periarfis sat ilagaat sinerissamiit tikisitsiuaannarnissap ingerlanneqartuaannarnissaa imaluunniit su lineq imatut aaqqissinnaavarput sulisut ullut 345 ataannartumik sulinngiffeqartittarnissaat, kisianni taamaalioraluaraanniluunniit ullut 14nit ingerlaneranni suliffigisassat nal. akunn. 80it suliffigitinneqartuaannarnissaat. Aasakkut sinerissap qanittuani aalisartuniit tu laassat amerlarnerusarput, aalisakkat ikinnerit aasakkut tulaanneqartarput ukiuunerani pisa mut naleqqiullugit, taamaattumik pisariaqar poq piffissami tassani sulisorisat holdit marluk sulisorineqartarnissaat. 2009mi aasakkut holdit marluk ingerlagaluartut unitsikkatsigit tamanna tunisassiassanik sulinitta malinnaasinnaajun naarneranik pissuteqarpoq, tamassumalu kingu neraa tunisassioratta pitsaassutsit ajorseriartu nik, tamassumalu kingunerisaanik igitsiinnarta riaqartarsimavugut kiisalu tunisassianik tamak kiisumik atuisinnaannginnerput. Sulisut akisussaassusermik tigusinnittariaqarput – periaaseq nutaaq Fabrikkimi siuttuusut qulaani taasarput eqqar saatigilluarparput, kisianni aamma sulisut aki sussaaffimmik tigusinissaat pisariaqarluinnar tuuvoq. 20062007imi sulisorisavut aalajaatsut, taakkuusut sulilluartorsuusut taamani, pissutaal luartuupput Qasigiannguani suliffissuaqalernis saanik aalajangernermut. Massakkullu sulisut taakkua marloriaataat sinnerlugit, sulisut pikko rissut aalajaatsullu, aasaanerani tunisassiorneq pitsaanngitsoq nalaatissanngikkutsigu, atorfissa qartippavut. Taamaattumillu pingaaruteqarpoq sulisut kikkulluunniit eqqarsarluarnissaat naliler suilluarnissaallu aasaanerani holdit marluutin niassagutsigit. Qasigiannguani ingerlallualeqaagut! Naatsorsueqqissaartarfik najoqqutaralugu maan na Qasigiannguani suliffissaqanngitsut illoqar finnut allanut naapertuupput, illoqarfippullu illoqarfinni ataasiakkaanut inoqassutsikkut siua riartorfiusutut inissisimavoq. Tamanna arlalinnik pissuteqarpoq, tamakkuali qularutissaanngitsu mik ilagaat tunisassiorfeqarnikkut ineriartorneq suli taamatut ingerlaannarnissaminut periarfis saqarluartoq: Oktober/novembarimut pilersaarutaavoq fabrik kimi annertuumik allanngortiterinissaq. Tuni sassiorfiup allanngortiternera naammassippat sulisut allat nutaat 2025 atorfissaqartilissavavut. Allanngortiterinerup pitsaanerusumik tunisas siortilersinnaavaatigut, ineriikkanillu tunisas siorneq ullumikkumut naleqqiullugu anneruler sinnaavoq pisisartut ullumikkut pisisartorisatta piumasaqaataannut naapertuuttunngorsarne qarsimasoq. Siunissarput qiimanartoq ornipparput, maanili Qasigiannguani suliffissuarmi sulineq ingerlal luarpoq sulisunit iluarisimaarneqarluartuulluni. Qasigiannguani RG-p suliffissuani sulisut saaneeraajaasut, taakku isumagissavaat nerpiit saaneeraqanngilluinnarnissaat. 4 Assimi takuneqarsinnaavoq Jens Brandt, RG-mi Qasigiannguani, Kalaallit Nunaata avannaani, sulisoq. Jensi qaleralinnik amiiaalluni ulapissuataarpoq pulaartut tikeraat Project Manager Bjarne Søndergaard aamma tunisassiornermut pisortaq Ole Vestergaard isiginnaartut. NAVIGATIO NR. 27 2010
Download PDF file
Build your own flipbook